Faktid ja müüdid

PAGULASED EESTIS

Eesti hakkas pagulasi vastu võtma alles kakskümmend aastat tagasi. Selle aja jooksul on meile esitatud umbes tuhat varjupaigataotlust. Läbi aastate on kõige rohkem tahtnud Eestist varjupaika saada Ukrainast, Venemaalt, Gruusiast, Süüriast, Afganistanist ja Iraagist tulnud inimesed. Meie riigis saavad varjupaigataotlejatest reaalselt varjupaika võrdlemiselt vähesed: 1997. aastast tänaseni on Eestis saanud rahvusvahelise kaitse umbes 450 inimest. 

Kui inimest pagulasena tunnustatakse, siis saab ta meie riigis elamisloa kolmeks aastaks. Elamisluba on pikendatav kas kolmeks või kaheks aastaks- seda siis, kui olukord koduriigis ei ole paranenud. Pikaajalist elamisluba on võimalik saada pärast viit aastat Eestis elamist juhul kui inimene on saavutanud B1 keeletaseme. 

Kuidas on aga lugu kodakondsusega? Seda on võimalik saada pärast kaheksat aastat Eestis elamist, juhul kui inimesel on sooritatud kaks eksamit: B1 keeleeksam ja kodakondsuseksam. 

Eesti meediakanaleid jälgides võib panna tähele, et pagulastega seotud teemad kütavad üsna palju kirgi... Aga statistika ütleb, et tegelikult on eestlased muutumas sõbralikumaks. 2016. aasta novembrikuus läbi viidud arvamusküsitluse tulemused näitasid, et 75% vastanutest arvas, et inimestel on õigus vabalt rännata. 2015. aasta juunis arvas sama 63% uuringus osalenud inimestest. Hädas olevate inimeste vastu võtmise poolt on 56% vastajatest, aasta varem pooldas hädas olijate vastu võtmist 43%.

Kui otsid täpsemat infot Euroopa Liidu rändekava alusel Eestisse jõudnud inimeste kohta, siis seda vaata Valitsuse kodulehelt

PAGULASED MAAILMAS

Inimesed kipuvad arvama, et põgenikud proovivad iga hinna eest vaid jõukasse Euroopasse saada. Tegelikult aga elab valdav enamus põgenikest just niinimetatud arengumaades. Ja see arv on pigem kasvamas! Nii et just vaesemad riigid peavad palju rohkem põgenike vastuvõtmisega seotud koormust enda kanda võtma.

Põgenike arv maailmas on paari viimase aasta jooksul järsult suurenenud ning selle põhjuseks on Süüria kodusõda. ÜRO pagulasagentuur on teada andnud, et just Süüria kodusõda on põhjustanud suurima põgenikekriisi pärast Teist maailmasõda. 2017. aasta lõpu seisuga on Süüriast sõja tõttu lahkunud umbes viis ja pool miljonit inimest. 

Valdava enamuse Süüria põgenikest on vastu võtnud Süüria naaberriigid. Kui vaadata kogu maailma, siis kõige rohkem pagulasi elab praegu just Türgis. 

Täna on maailmas 65,6 miljonit inimest, kes on pidanud erinevatel põhjustel kodust lahkuma. Nende hulgas on 22,5 miljonit pagulast, kellest pooled on alla 18-aastased lapsed. Täpset ülevaadet pagulaste arvu kohta maailmas annab ÜRO pagulasagentuur.